Artikkel
17.08 2021

Ehitussektori võimalused ja kohustused COVID-19 viiruse leviku takistamisel töökeskkonnas

Koroonaviiruse kolmanda laine hirmus toovad viimased nädalad pidevalt uut infot koroonaviiruse riskide hindamise kohta töökeskkonnas ning tööandjate võimalusest (või võimetusest) töötajatelt vaktsineerimist nõuda. Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et see puudutab ainult n.ö eesliinitöötajaid, siis on kõik - ka ehitussektori tööandjad, sunnitud hindama riske enda töökeskkonnas ning võtma kasutusele meetmed võimaliku nakatumise ärahoidmiseks.

Riski defineerivad töökeskkond ja töövorm

17.08.2021 jõustus määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muudatus, millega lisandus töötajate terviseriski maandamiseks järgmine abinõu: SARS-CoV-2 viiruse leviku korral tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise, SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga.“

Kuigi ei ole täpsustatud, kes klassifitseeruvad „teiste inimestega kokku puutuvateks töötajateks“, siis muudatuse seletuskirja järgi tuleb mõistet tõlgendada võrdlemisi laialt ning tingimus kehtib nii „eesliinitöötajatele“ kui ka töökeskkonnas kolleegidega lähedalt koos töötavatele isikutele. On selge, et COVID-19 viirus sektorite piire ei tunne ega erista kolleege klientidest levides igasugusel kokkupuutel. Seega peab tööandja viiruse leviku riski enda töökeskkonnas hindama lähtuvalt töötingimuste ja rollide spetsiifikast.

Riskianalüüs ja sellel põhinev tegevuskava on kohustuslikud

Valdav osa ehitussektori töötajatest ei saa oma tööd teha distantsilt ning lisaks eeldab töö tegutsemist meeskondades, kus kokkupuude inimestega on paratamatu. See ei tähenda siiski automaatselt, et kõik ehitajad peaksid esitama tööle tulles vaktsineerimispassi või negatiivse koroonatesti. Esimese sammuna peab tööandja koostama riskianalüüsi, milles hindab, kas töökeskkond, kus töötajad enda ülesandeid täidavad, on bioloogilisest ohutegurist (muuhulgas koroonaviirusest) mõjutatud. Tuleb hinnata, kas töötajatel on töökohal reaalne risk viirusega nakatuda või ise viirust edasi kanda. Seda võivad mõjutada väga mitmed tegurid – näiteks see, kas töö toimub vabas õhus või siseruumides, millist distantsi on võimalik hoida, kas töövahendid on jagatud või kasutab iga töötaja isiklikke töövahendeid.

Teise sammuna peab tööandja riskianalüüsi alusel välja töötama tegevuskava. Kui nakatumise risk on reaalne, siis tuleb kasutusele võtta vajalikud abinõud viiruse leviku takistamiseks. Määruse muudatus näeb nakkusohutuse tagamise meetmena ette eelkõige vaktsineerimise, nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või testimise, aga need ei ole ainsad võimalused ning tööandja võib endiselt kasutusele võtta ka alternatiivseid viiruse leviku takistamise meetmeid (maskid, desinfitseerimisvahendid töökohal, töötajate vahel kontakti vältimine).

Reeglina peab tööandja võimaldama vaktsineerimisele ka alternatiivi

Kuigi eksperdid soovitavad vaktsineerimist viiruse leviku tõkestamise esimese abinõuna, tuleb tööandjatel silmas pidada, et isegi antud määruse valguses ei saa vaktsineerimist töötajatele kohustuslikuks teha või valimatult kõigile ametikohtadele vaktsineerituse nõuet kehtestada. Kuigi töötajate vaktsineerimine võib tegevuskavas olla eelistatuim viiruse leviku takistamise meede, peab tegevuskava pakkuma ka alternatiivseid lahendusi töötajatele, kellel on vaktsiin vastunäidustatud või kes seda lihtsalt ei soovi.

Märtsis jõustunud töötervishoiu ja -ohutuse seaduse uue redaktsiooni järgi peavad tööandjad esitama riskianalüüsi ka Tööinspektsioonile. Kui mõnel tööandjal on Tööinspektsiooni saadetud meeldetuletus tähelepanuta jäänud, siis olgu siin üle korratud riskianalüüsi Tööinspektsioonile esitamise tähtaeg, mis on juba 1. septembril. Selleks, et kollektiiv ei leiaks ennast ühtäkki karantiinis ja et ehitusprojektid saaksid õigel ajal valmis, tasub kõiki tööandjatele võimaldatud meetmeid tõhusalt rakendada.

Artikkel ilmunud Äripäeva Ehitusuudistes: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2021/08/17/uus-maarus-tapsustab-ehitussektoris-covid-19-viiruse-leviku-takistamise-voimalusi


Kaia Kuusler
Advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat


Kui sanktsioone pole rikutud, ei saa Venemaale kaupa tarninud firmadele õiguslikult etteheiteid teha

Kui Eesti äriühing on Venemaa edasimüüjatele kauba ära müünud ning tarninud selle Venemaale viis..

sanktsioonid 05.09 2023

The Legal 500: KPMG Law kuulub advokaadibüroode koorekihti

Maineka rahvusvahelise õiguskataloogi The Legal 500 uues, 2023. aasta numbris pälvib järjekordselt..

Artikkel The Legal 500 23.05 2023

Riik hakkab hindama osade Eestisse tehtavate välisinvesteeringute usaldusväärsust

Riigikogu võttis 2023. aasta jaanuaris vastu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse..

Artikkel 27.04 2023

DORA määruse mõjud õigus- ja IT-osakondadele

Koos finantssektori üha suureneva digitaliseerumisega pööratakse üha enam tähelepanu sellega seot..

Artikkel 26.04 2023

Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

19. novembril 2022 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on teh..

Artikkel 11.12 2022

Kuidas teie organisatsioonis töötaja normtunde arvutatakse?

Eduka personalipoliitika vaieldamatuks eelduseks on tõhus töö planeerimine, eriti graafikute alus..

Artikkel 22.11 2022

Oleme pühendunud kõrgetasemelise strateegilise nõustamisteenuse osutamisele kogu Baltikumis, Skandinaavias ja maailmas.

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ

+372 6676 805
info@kpmglaw.ee
Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Estonia
${item.title}
KPMG Baltics KPMG Global Õigusalane teave Privaatsuspoliitika

Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.

Email again: