Teatud suuruse saavutanud ettevõtetel võib ühel või teisel põhjusel tekkida vajadus oma äriüksusi ümber struktureerida. Sageli tähendab see tütarfirmade koondamist ühe kontserni alla või hoopis jagunemist väiksemateks osadeks. Näiteks kui mõni välismaine kontsern plaanib oma äritegevusega Eestisse laieneda, võib pank finantseerimise jaoks nõuda ka siinses regioonis äriühingu tekitamist.
Erinevates riikides asuva ettevõtte tegevuste ümberjaotamisel on tihti abiks, kui on olemas keegi, kes tunneb kohalikku seadusandlust ja levinud praktikaid. Praeguses muutlikus majandusruumis ja tugevas konkurentsis on väga oluline, et ettevõetud plaanid oleksid läbimõeldud, sest töötava masina remontimine toob kasu asemel pigem kahju.
Hiljuti tekkis ühel üle Euroopa tegutseval suurfirmal vajadus oma peakontor ümber kolida. “Selle kliendi puhul oli restruktureerimise põhjus lihtne: nende esialgne peakontor oli Hollandis, ent kuna enamik töötajaid asus Soomes, otsustati ka peakontor Soome üle tuua. Ühtlasi sooviti kolimise käigus ka ettevõtte struktuuri korrastada. Nimelt oli neil mitmeid tütarfirmasid üle Euroopa, sealhulgas Eestis, kuid vajadus igal pool eraldi ühingute järele kadunud,” rääkis KPMG Soome maksu- ja õigusnõustaja Rufus Nordman.
Pärast ümberstruktureerimist jäi ettevõtte kuueteistkümnest ühingust alles kuus ühingut, seejuures olid kõik funktsioonid ja äriliinid kaetud. Samuti säilitasid vähemusosanikest töötajad oma osaluse grupi kõikides ettevõtetes.
“On üpris levinud, et kui ettevõtte tegevus kasvab, siis laienetakse julgelt ja tehakse uusi kontoreid. Ühel hetkel hakatakse aga mõtlema, kuidas olemasolevaid struktuure optimeerida, sealt jõutakse tihtipeale järelduseni, et kasulikum oleks mõned üksused ära kaotada või üheks koondada,” lisas Nordman.
Pikaajaline protsess, mis hõlmab nii raamatupidajaid kui juristeSuurfirmade restruktureerimise puhul tuleb arvestada üpris pika perioodiga, kuna protsess koosneb kümnetest sammudest ning hõlmab antud kliendi näitel firmasid seitsmes eri riigis. Seega võib kolimine kesta kuuest kuust kuni pooleteise aastani.
“Tavaliselt on suurimaks väljakutseks vajalike andmete kogumine, eriti kui kliendil on üle maailma palju nn tühje äriüksusi. Tihti võivad kliendi enda andmed aegunud olla, mistõttu tuleb avalike registrite kaudu infot kinnitama ja koguma hakata ning kogu dokumentatsioon väga rangelt üle käia,” rääkis KPMG advokaat Sandra Metsamärt.
Üks tähtis punkt on kogu protsessi ajastus – kuna eri riikides võivad näiteks maksudega seotud kuupäevad erineda, on sobivate tähtaegade leidmine tihti paras väljakutse. Seetõttu on oluline, et tööde kulg oleks algusest peale täpselt planeeritud ning et tähtaegadest peetakse kinni.
“Esimese sammuna planeeritakse kogu restruktureerimine tervikuna. Sellesse etappi on hea kaasata nii õigus- kui ka maksueksperdid, kuna protsess puudutab mõlemaid valdkondi. Võib leida küll lahenduse, mis on õiguslikust vaatest igati sobilik, kuid hiljem võib see tekitada probleeme maksude osas. Seega on suhtlus ühtse projektimeeskonnana ülimalt oluline,” rääkis Nordman.
Pärast planeerimisfaasi hakatakse juba paika pandud samme ellu viima, mis muu hulgas hõlmavad väga suures mahus dokumendimajandust.
”Restruktureerimine tähendab tüüpiliselt laialdast dokumendihaldust ja tihedat koostööd. Olulisel kohal on kogu protsessi koordineerimine, kuna 90% juhtudel on tegu piiriülese struktureerimisega ning kiire ja tõhus suhtlus välismaiste regulaatoritega on hädavajalik. Seetõttu on väga kasulik, kui teises riigis on meie võrgustiku kolleegid, kes teavad, mida välismaa maksuamet nõuab ning kuidas nendega täpselt suhtlema peaks,” rääkis advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras.
Restruktureerimine esitab väljakutseidRestruktureerimine pole sugugi lihtne protsess – reeglina ei võta seda isegi suurkontsernid üksinda ette. KPMG Soome maksuspetsialisti Joonas Aho sõnul on maksudega seotud küsimused tihti niivõrd keerulised, et ainult ettevõtte enda raamatupidajad võivad nendega hätta jääda.
“Vähemalt Soomes tuleb pärast mistahes struktuurimuutust maksuküsimused põhjalikult läbi mõelda. Kui midagi jääb õigel ajal deklareerimata, võivad tagajärjed üpris kalliks maksma minna. Kui sa pole just valdkonna ekspert, siis on pea alati soovitatav ka konsultant kaasata,” selgitas ta.
Oluline punkt, mida tasub tuleviku riskide ja ohtude vältimise seisukohalt restruktureerimisel silmas pidada, on ettevõtlusega mitteseotud ülevõtmised. Näiteks debt pushdown, mis tähendab, et omandamise käigus võtab üks ettevõte üle teise ettevõtte laenukohustused. Teatud tingimustel võivad laenukohustused olla ümberklassifitseeritavad kui ettevõtlusega mitteseotud kulu ja tuua kaasa maksukohustuse. Restruktureerimise käigus üle toodud kohustustega võivad ka maksuõigused, maksusäästud ja –soodustused kaotsi minna.
Praktikas on näiteid, kuidas ühel päeval on hakatud tegelema ettevõtlusega, asutatud erinevaid ettevõtteid ning tõstetud ümber osalusi, aga viie kuni kümne aasta pärast on selgunud, et soovides ettevõtlusest väljuda või osalusi müüa, on seda olemasoleva struktuuriga väga keeruline või kulukas teha. Kõike seda tasub ettevaatavalt analüüsida. Teisalt loovad struktureerimised väga soodsa pinna heade võimaluste ja lahenduste leidmiseks.
Mis puudutab varade liigutamist grupisiseselt, siis on ka siin mitu võimalust. Kui on soov seda teha traditsioonilisemas võtmes, saab alati grupisiseselt ettevõtteid osta ja müüa. Samas saab seda teha ka ühingute ühinemiste ja jagunemiste käigus – need on maksuneutraalsed tehingud ning nõuavad vähem vaba rahavoogu.
Vastavalt soovile saab leida sobivaima lahenduse kas ühinemise, jagunemise, ostu või müügi näol ja liigutada struktureerimise käigus muid maksuvarasid. See tähendab ennekõike, et alati tasub vaadata suuremat pilti, kui grupis on vaja midagi ümber struktureerida – kas on olemas ettevõtteid, millel on varasemast tekkinud suurem maksuvara.
Plussiks ülemaailmne võrgustik
Oma tegutsemisaja jooksul on KPMG nõustanud üle maailma ja Eestis kokku sadu ettevõtteid ühinemistel ja jagunemistel.
“Oma praktikas oleme näinud, et üheks suureks plussiks lisaks meie kogemusele on ka ettevõtte ülemaailmne võrgustik ehk 80 riigis asuvad kontorid. Kokku töötab meie võrgustiku ettevõtetes üle maailma 2400 juristi. Meie rolliks on firmadele restruktureerimise juures nõustajaks olla. Aitame kliendil nende õigusi ja kohustusi mõista, kaardistame kõikvõimalikud tekkivad probleemid ja pakume neile lahendused. Samuti jälgime, kuidas restruktureerimine võib mõjutada firma töötajaid – näiteks kui ettevõte müüb mingi üksuse maha, võib töötajatel olla õigus oma töölepingute jätkumisele müüdud üksuse koosseisus,” sõnas KPMG Law juhtivpartner Karin Oras.
Seega ei saa mistahes organisatsiooni struktuurimuutuste puhul lähtuda ainuüksi õiguslikest või ainult raamatupidamisega seotud muutustest, vaid tuleb kõik protsessid üksikasjalikult läbi töötada ning teha kindlaks, et kõik komad ja täpid on õigele kohale saanud.
Artikkel ilmunud geenius.ee KPMG äriblogis.