Aasta eriolukorrast – mis toimub töösuhetes?
Peagi saab täis aasta eriolukorra algusest ning viimane aasta on töösuhetes olnud kindlasti erakordne. Palju on juhte, kes puutusid esmakordselt kokku näiteks töötasu vähendamise, töö märkimisväärse ümberkorraldamise ning riigi makstavate töötasu hüvitistega. Väga paljude juhtide jaoks on kaugtöö tulnud selleks, et jääda.
Selles, tööandjate jaoks mõnevõrra ebakindlas olukorras, jõustusid 8. jaanuaril 2021 töölepingu seaduse muudatused, millega suurendati trahve erinevate töökorralduse rikkumiste eest. Kui enne oli juriidilisele isikule määratav rahatrahv erinevate töölepingu seaduse sätete rikkumise eest kuni 1300 eurot, siis jõustunud töölepingu seaduse muudatuste kohaselt on trahve suurendatud kuni 32 000 euroni ehk tegu on ligi 25-kordse tõusuga. Rikkumised, mille eest Tööinspektsioon trahve määrata võib, on näiteks töötajale töölepingu andmete esitamata jätmine, töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine; individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmine või ka igapäevase või iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmine. Kui senine kuni 1300-eurone trahv võis tunduda väikse kuluna, mille kõrval õigusabikulu juriidiliselt korrektsete lahenduste leidmiseks oli ebaproportsionaalselt suur, siis praeguste muudatuste valguses tasub kindlasti töökorraldus üle vaadata ning selle vastavust tööõigusaktidele hinnata. Seda eriti arvestades, et paljud tööandjad on pidanud tööd viimase aasta jooksul tööd ümber korraldama ning kodukontori kasutamine ja seeläbi ka töötajate iseseisvus tööaja- ning keskkonna kujundamisel on oluliselt suurenenud.
Kuna praktikas on kaugtöö korraldus veel paljudes ettevõtetes kaootiline ning tööandjad lasevad kaugtöö reeglitel vabalt kujuneda, on asjakohane meelde tuletada põhireegleid, mida tööandja muutunud töökeskkonnas järgima peab.
Esiteks, kui töösuhte pooled lepivad kokku kaugtöö tegemises, on oluline vastav kokkulepe ka kirjalikult töölepingu lisana või vähemalt e-kirja või sõnumivahetuse teel fikseerida. Kaugtöö tegemise täpsemad reeglid seevastu on soovitatav kokku leppida töökorralduse reeglites või eraldi kaugtöö juhendis, mida tööandja saab ühepoolselt muuta. Kaugtöö tegemise fakt iseenesest aga on töölepingu tingimus, millest tööandja töölepingu seaduse § 6 lg 4 järgi töötajat teavitama peab.
Kaugtöö juhendis soovitame kokku leppida vähemalt järgmistes põhitingimustes:Mida aeg edasi, seda kogenumaks ja targemaks muutuvad tööandjad kaugtöö korraldamisel ning järjest enam näeme ka seda, et tööandjad pöörduvad meie poole sooviga saada abi selgete kaugtöö juhiste kirjapanekul. Mis puudutab artikli alguses mainitud suurenenud trahve, siis usume, et Tööinspektsioon siiski koheselt rikkumiste eest maksimaalseid trahve tegema ei hakka. Küll aga soovitame tööandjatel kindlasti üle vaadata kõik töökorraldusega seotud aspektid ning hinnata, kas kõikide töötajatega on nõuetekohaselt töölepingud ning vajadusel ka kaugtöö kokkulepped sõlmitud, tööajaarvestus toimib korrektselt ning tööandjal on ülevaade kodukontorite töötingimustest.
Vandeadvokaat
kaia.kuusler@kpmglaw.ee
+372 667 6805
Isikusamasuse tuvastamine näo järgi on tõenäoliselt üks vanemaid isiku tuvastamise viise. Selle ja..
Advokaadibüroo KPMG Law on maineka õigusalase väljaande The Legal 500 värskes edetabelis taas kõrg..
Värske Riigikohtu praktika on raieõiguse võõrandamise lepingute puhul leidnud järgmist: 20% suurun..
Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartneri Karin Orase sõnul on pikaleveninud kriis jõudnud ka puidutö..
Rahapesu Andmebüroo (RAB) poolt sel kevadel ilmunud aastaraamatust[1] näeme, et uue fookusteemana..
Oleme pühendunud kõrgetasemelise strateegilise nõustamisteenuse osutamisele kogu Baltikumis, Skandinaavias ja maailmas.