Riik hakkab hindama osade Eestisse tehtavate välisinvesteeringute usaldusväärsust
Seaduse järgi on teatud juhtudel vaja välisinvesteeringuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) luba, mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või mõne muu ELi liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. Sellist välisinvesteeringut, mille jaoks on luba vaja, ei tohi lõpule viia enne loa saamist.
VUHS kohaldub välisinvestoritele, kes on pärit kolmandast riigist, s.o väljastpoolt ELi, sõltumata sellest, kas investor on füüsiline või juriidiline isik. Kui tegu on füüsilisest isikust välisinvestoriga, rakendub seadus juhul, kui investoril on kolmanda riigi kodakondsus või mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kui ta on kodakondsuseta. Juriidilise isiku puhul kuulub seaduse kohaldamisalasse investor, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel, ning samuti investor, keda kontrollivad eelnimetatud füüsilised või juriidilised isikud, olenemata sellest, kus on välisinvestori enda asutamiskoht (nt välisinvestoriks olev ettevõtja on asutatud ELi liikmesriigis, kuid teda kontrollib kolmandast riigist pärit juriidiline või füüsiline isik).
Milliseid investeeringuid VUHS puudutab?
VUHSi rakendatakse selliste tehingute puhul, mille kaudu välisinvestor:
1) omandab sihtettevõtjas otsese või kaudse olulise osaluse, mis on vähemalt 10% äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis annab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle;
2) saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle, millisel juhul välisinvestorile kuulub sihtettevõtjas enamik aktsiate või osadega esindatud häältest või tal on õigus nimetada või tagasi kutsuda sihtettevõtja nõukogu või juhatuse liikmete enamikku või ta kontrollib üksinda enamikku sihtettevõtja häältest vastavalt teiste osanike või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele või ta omab sihtettevõtja üle valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada;
3) omandab sihtettevõtja osa (nt vara, ettevõtte või käitise).
Olulise osaluse või kontrolli sihtettevõtja üle võib välisinvestor saada osade või aktsiate müügilepingu alusel, aga ka näiteks osanike või aktsionäride lepingu alusel või siis, kui ettevõtjad ühinevad või jagunevad.
Kuna välisinvestorile võib kuuluda oluline osalus või kontroll ka kaudselt, siis rakendub VUHS ka neile tehingutele, millega välisinvestor omandab olulise osaluse või kontrolli näiteks sihtettevõtja emaettevõttes, mis võib olla asutatud väljaspool Eestit.
Milliseid sektoreid VUHS puudutab?
Nende sihtettevõtjate ring, kelle puhul hakatakse hindama välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on seaduses piiritletud ja see hõlmab:
- elutähtsa teenuse osutajaid;
- riigi olulise osalusega ettevõtjaid;
- sõjalise kauba või kahese kasutusega kauba tootjaid ja tarnijaid;
- ettevõtjaid, kellel on teatud toorme uurimiseks või kaevandamiseks geoloogilise uuringu või kaevandamisluba;
- riigi tegevusvaru hoidvaid ettevõtjaid;
- ettevõtjaid, kellele kuulub teatud side- ja ringhäälingumastide taristu;
- riigikaitseobjektide omanikke;
- teatud meediaettevõtjaid;
- transporditaristu (avalikud raudteed, teatud lennuväljad ja meresadamad, lennuliiklusteenindus) valdajaid.
Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor TTJA-le elektrooniliselt taotluse. Luba menetletakse 30 päeva, seda tähtaega võib TTJA pikendada ühe korra kuni 90 päeva võrra. Loa andmise kooskõlastab TTJA välisinvesteeringukomisjoniga, millesse kuuluvad eri ministeeriumite, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, TTJA ja Riigikantselei esindajad. Loa andmisest keeldutakse, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või mõne muu ELi liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
Seadusega saab lähemalt tutvuda SIIN.
Viimased artiklid
Advokaadibüroo KPMG Law on maineka õigusalase väljaande The Legal 500 värskes edetabelis taas kõrgelt hinnatud
Advokaadibüroo KPMG Law on maineka õigusalase väljaande The Legal 500 värskes edetabelis taas kõrg..
Riigikohus: 20% suurune osa raielepingu summast on tasu maa kasutamise eest
Värske Riigikohtu praktika on raieõiguse võõrandamise lepingute puhul leidnud järgmist: 20% suurun..
KPMG: kriisist haaratud puidutööstuses tugevneb Eesti ettevõtjate haare
Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartneri Karin Orase sõnul on pikaleveninud kriis jõudnud ka puidutö..
Ehitustöövõtjaid mõjutav seadusemuudatus ning aegumatu meelespea töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel
Järelevalve vajadus äriühingute teenusepakkujatele
Rahapesu Andmebüroo (RAB) poolt sel kevadel ilmunud aastaraamatust[1] näeme, et uue fookusteemana..
Eesti puidutööstus pole ühe vitsaga löödud
Kuigi paljudel saeveskitel ja puitmajade tootjatel on Skandinaavia turu kokkukuivamise tõttu kee..
Alustame koostööd
Oleme pühendunud kõrgetasemelise strateegilise nõustamisteenuse osutamisele kogu Baltikumis, Skandinaavias ja maailmas.
Advokaadibüroo KPMG Law OÜ
+372 6676 805info@kpmglaw.ee
Ahtri 4, 10151 Tallinn, Eesti
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.