Vaata, mida räägiti Advokaadibüroo KPMG Law Vilepuhumise Vitamiinihommikul

14.01.2020

Detsembris aset leidnud vihjeandjate kaitset puudutaval KPMG konverentsil tõi Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler häid näiteid selle kohta kuidas vihjeandjate kaitse süsteem on aidanud finantssektoris olulisi rikkumisi ennetada ja avastada.

Kessleri sõnul tuleb finantsinspektsioonile vihjeid rikkumistest ja kuigi osa neist on infomüra, siis on ka selliseid, millel on alus. Enamikul juhtudel on tegemist lihtsalt vihjetega, mis annavad inspektsioonile suuna kätte, kuid konkreetseid tõendeid ei esitata. „Tuleb ka vihjeid, kus kõik on justkui kandikul ette antud, aga neid tuleb harva,” lausus inspektsiooni juht. Küsimusele, kas ka Eestis võiks vihjeandjatele preemiaid määrata, vastas Kessler, et sellisel juhul kasvab vihjete arv ja on vaja inimesi, kes neid kõiki menetleksid. Peale selle tekivad tema sõnul küsimused, kust see raha tuleb ja miks ikkagi peaks maksma.

Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Risto Agur möönis, et angloameerika õigussüsteemis vihjeandjate tasustamine toimib, kuid kahtles selle mõistlikkuses Eesti kontekstis, ja rõhutas et enne oleks vaja teha selles osas mõjuanalüüs. Tema hinnangul on vihjeandjad kerkinud Eesti ühiskonnas esile positiivsete kujudena. „Mul ei oleks tööandjana probleemi nende isikute tööle võtmisega. Avalikkusele teadaoleva info põhjal võib öelda, et nad käitusid õigesti,” lausus Agur, kuid lisas, et kindlasti leidub ka tööandjaid, kes sellist inimest probleemina näevad, ja sellisel juhul oleks hüvitise maksmine põhjendatud.

KPMG Balticsi siseauditi teenuste juht Viljar Alnek ütles vihjeandjatest laiemalt rääkides, et Keegan McBride’i juhtum oli õpikunäide sellest, millised tagajärjed võivad olla, kui organisatsioon ei tegele töötaja murega. „Nii palju, kui on avalikult teada, siis Keegan McBride käitus nagu üks vastutustundlik töötaja peaks käituma. Ta üritas organisatsiooni sees paljude kanalite kaudu oma murega kuhugi jõuda, aga see ei õnnestunud. Isegi kui organisatsioon tema teavituse tulemusena uurimise algatas, siis talle endale jäi mulje, et ta vaigistati. Ta ei näinud lõpuks enda jaoks muud võimalust kui avalikkuse ette minna. See on organisatsiooni jaoks kõige halvem võimalik tagajärg,” selgitas ta. Alneki sõnul aitab sellist asja kõige paremini ära hoida hea juhtimiskultuur, kus probleemidest rääkimist julgustatakse ja muret võetakse tõsiselt. Kui probleemiga ei tegeleta, siis on vihjeandmine töötaja jaoks viimane abinõu ehk piltlikult öeldes tuumanupp, mis on tema käsutuses.

Vilepuhumise Vitamiinihommikul räägitut kajastas Ärileht. Loe pikemalt siit: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kilvar-kessler-kord-saime-vihje-et-uks-isevalitseja-tahab-varastatud-raha-liigutamiseks-eestisse-panka-asutada?id=88390773