Uute tööharjumuste teke mõjutab ka seda, kuidas advokaadid tööd teevad

04.08.2021

Karin Kaup
Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner


Advokaadibüroode käekäik sõltub eeskätt rahulolevatest ja võimekatest töötajatest, büroo klientide arvukusest ning majanduslikult olukorrast. Kõik majanduselus toimuv avaldub varem või hiljem ka advokaatide igapäevatöös.

Advokaadibüroode töötajate arv on võrreldes 2019. laias laastus samaks jäänud ning võimalik, et seda stabiliseeris just koroonakriis, sest advokaadibüroos töötamine tundub sellistel aegadel kindlam ja riskivabam kui iseseisvalt tegutsemine. Õiguslikud väljakutsed säilivad ettevõtete jaoks igal ajal, küll võib olukorrast tingituna muutuda nende fookus ja valdkond. Nii võime täheldada ka uut trendi, kus kogenud advokaadid jätavad töö advokatuuris ning asuvad tööle iduettevõtetes ning finants- ja tehnoloogiaettevõtetes. Seetõttu peavad advokaadibürood pingutama, et olla konkurentsis idude ja tehnoloogiaettevõtetega tipptalendi jaoks atraktiivse tööandjana.

Tänavuse advokaadibüroode edetabeli põhjal advokaadibüroode töötajate keskmises bruto töötasus muutusi ei ole. Tundub, et pandeemiaperioodil jäid tööandjad konservatiivseteks ning ei võtnud täiendavaid riske või kohustusi.

Kõige enam mõjutab hetkel büroode arengut uute tööharjumuste teke. Erinevate büroode töötajate eelistusi vaadates julgen järeldada, et vähemalt lähiaastatel on kaugtöö tulnud, et jääda. Osalt jätkuva viiruse leviku pärast, kuid ka mitmete mugavuste tõttu, mis kodus töötamisega kaasnevad. Töötajad on digilahendustega olude sunnil kiirelt harjunud ning hetkel ei soovita varasema töörütmi juurde naasta – pigem otsitakse uut tasakaalu isikliku ja tööelu vahel. Kõige tõenäolisemalt jätkub töötamine hübriidtööna ehk osadel päevadel kodus, osadel kontoris.

Inimeste eelistused sõltuvad nii individuaalsest positsioonist karjääriteel, aga ka isiksusest, väärtustest ning loomulikult ka töökeskkonnast – millised on kolleegide ja klientide ootused. Erinevate uuringute põhjal võib järeldada, et väga palju sõltub just konkreetsest inimtüübist. Näiteks karjääri alustaval või kiiresti areneval karjääril tõusval inimesel on kasulik õppida kolleegidelt, et luua ja laiendada sotsiaalset võrgustikku. Võib ka väita, et füüsilised kohtumised kolleegide või kliendiga tagavad parema kontakti ja kvaliteetsema töö - otsuste tegemisel on samas ruumis inimesi lihtsam lugeda ja mõista. Samas on ka vastupidiseid arvamusi, väidetavalt on introvertide produktiivsus kriisi ajal tõusnud ja ekstravertide oma pigem kahanenud, kitsa spetsialiseerumisega töötajatel on rohkem õppida klienditööst kui kolleegidega suhtlemisest jne.

Kui isiksuseomadusi vaadelda, siis mitmekülgsete selgituste taga peitub psühholoogide üldine konsensuslik põhimõte: isiksus on mitmetahuline ja isiksuseomaduste erinevad kombinatsioonid määravad lõpuks meie käitumise ja heaolu. Võtame näiteks viie-faktorilise teooria, mis on üks populaarsemaid isiksuseteooriaid. Lisaks ekstravertsuse-introvertsuse spektrile on teoorial ka neli muud omadust: avatus (avatus uutele kogemustele, tunnetele ja ideedele); kohusetundlikkus (organiseeritus, distsiplineeritus ja eesmärgistatus); koostöövalmidus (abivalmidus, meeldivus ja heasüdamlikkus); ning neurootilisus (emotsionaalne ebastabiilsus). Nii võisid introverdid, kes pandeemiat tervitasid teatava rõõmuga, peagi avastada, et korterikaaslaste või perekonnaga igapäevaselt samas ruumis olemine ja töötamine ei pakugi oodatud üksindust ja rahu. Samas hiljutine asjakohane uuring vaatles ekstravertide toimetulekut kriisitingimustes ning leidis, et ekstravertsus oli seotud probleemide lahendamise ja toimetulekustrateegiatega, näiteks emotsionaalse toe otsimisega. Need mustrid on kooskõlas ekstravertsuse seostamisel suurema optimismi ja tegutsemisega.

Märgata on mitte ainult tööandja vaid ka inimeste enda soovi ja vajadust koos töötada ning leppida kokku kontoripäevade rütm, mil on teada, et ka teised meeskonnaliikmed on kontoris. Üha enam näeb kokkuleppeid, kus kolm päeva töötatakse kontorist ja kaks kodust. KPMG-s oleme enamikes valdkondades seda meelt, et vähemalt kolm päeva võiks inimesed ikka kontoris töötada. Seepärast oleme jätkuvalt investeerimas kontoripinna ja töötingimuste arendamisesse. Meie valdkonnajuhid on seisukohal, et vajaliku saab küll tehtud ka kodust, aga seda spontaanset ühisalgatust, mis arengut toetab, kodukontoritesse hajutatuna ei teki. Samas on erisusi palju ning paindlikkus on tänasel päeval hügieenifaktor. Ka 100% kodust töötamine võib jätkuvalt olla vajalik mõne spetsiifilise talendi jaoks. 

Kokkuvõttena advokaadibüroode topi näitajatele - üldiselt on kõikide näitajate kasv aeglustunud ja osalt ka kukkunud, kuid kasumlikkusega seotud numbrid on kasvanud, näiteks käive töötaja kohta. Siit võib järeldada, et kriis on tõstnud advokaadibüroode produktiivsust. Kas sama jätkub ka 2021. aastal? Nagu näha siis kriis pole veel läbi ja kõik mõjud pole end veel ilmutama hakanud. Klientide vaatest on restruktureerimiste ja tehingute arv turul, nagu ka vaidluste arv, jätkuvalt kasvanud ja see trend ilmselt jätkub. Allpool pakume lühiülevaadet käesoleva aasta esimese poole olulisematest kohtulahenditest.
 

Ülevaade 2021. aasta esimese poole olulisematest kohtulahenditest

Lahend 1

Haldusasjas nr 3-19-1207 käsitleti ekslikust isikuandmete avaldamisest tulenevat mittevaralist kahju. Sotsiaalkindlustusamet lisas konfidentsiaalsed andmed ilma juurdepääsupiiranguta enda avalikku dokumendiregistrisse. Saades teada andmete avalikust ligipääsust, seadis Sotsiaalkindlustusamet andmetele ligipääsupiirangu ja vabandas juhtunu pärast. Kuigi andmeid vaadati ainult seitsmel korral ning suure tõenäosusega ainult SKA töötajate poolt oli tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega, mis tekitas asjaosalistele mittevaralist kahju.

Halduskohus ei pidanud kahju hüvitamist vajalikuks ning ringkonnakohus tunnistas vaid andmete avaldamise õigusvastaseks. Kaebaja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning uut otsust, mis rahuldab kaebuse täies ulatuses.

Mittevaralise kahju teke eeldab, füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hingelise valu ja kannatuste tundmine eeldab üldjuhul isiku arusaamisvõimet. Kannatanuks oli piiratud töövõimega isik, kellel oli mh vaimupuue, kuid siinkohal ei võetud seda arvesse, sest vaimupuue ei või tuua kaasa isikuandmete nõrgemat kaitset võrreldes täisteovõimega isikutega. Halduskolleegiumi arvates oli vastustaja tegevus vastavalt VÕS § 104 lg 2 süüline, kuid leidis, et isikul tekkinud mittevaraline kahju ei ületanud lävendit, mis õigustaks selle hüvitamist rahas.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Lahend 2

Käibekohustuse sisu ja ulatuse üle arutleti tsiviilasjas nr 2-18-8345. Hageja nõudis hüvitist varalise ja mittevaralise kahju eest, mis oli tekitatud hagejale peale kukkunud kastanipuust. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid, et kostja (Tallinna linn) ei rikkunud käibekohustust.

Üldises kohtupraktikas tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, st kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikud vahendid, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Siiski tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul eraldi selgitada, milline on täpne käibekohustuse ulatus.

Riigikohus leidis, et kohtud rikkusid menetlusõiguse norme kuna ei selgitanud välja, milline on kostja, kui pargipidaja käibekohustuse sisu ja maht ning milliseid abinõusid temalt nõuda saab.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Lahend 3

Haldusasjas nr 3-17-1739 oli küsimuse all Hellenurme vesiveski, mis paikneb Elva ja Otepää loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustiku alal. OÜ Hellenurme Veski soovis pikendada erikasutusluba, et jätkata vee paisutamist ja elektri tootmist. Keskkonnaamet nõudis kaebajalt (OÜ Hellenurme Veski) kalade ligipääsu lahendust ja veepaisutamisest tuleneva keskkonnamõju hinnangut. Haldus- ja ringkonnakohus pidasid keskkonnamõju hindamist arendaja kohustuseks. Kaebaja sõnul ei tooks tegevuse jätkamine kaasa negatiivset muutust, sest see jätkuks nii nagu viimase saja aasta jooksul ning palus kassatsioonkaebuses kohtuotsused tühistada.

Halduskolleegium pidas oluliseks seda, et jõevee paisutamine Hellenurmes ei ole mitte pelgalt korduv, vaid terviklik ja katkematu tegevus, mida alustati enam kui sada aastat enne Natura 2000 ala moodustamist ning mille laadi ega tingimusi loa taotleja ei soovinud muuta. Neil asjaoludel luges kohus selle jätkuvaks tegevuseks, mille puhul ei ole keskkonnamõju eelnev hindamine Euroopa Kohtu praktika järgi nõutav.

Kalapääsu võimalikkuses peab veenduma riik, sest neilt pärineb muudatuse initsiatiiv. Samuti peab riik Natura alade üldise kaitsekohustuse järgi tegema tagantjärele keskkonna mõjude vastava hindamise.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja tühistas alamate astmete kohtute otsused.

Lahend 4

Vastandina eelmisele kohtuasjale leiti haldusasjas nr 3-17-2565,  et Kotka paisu taastamine elektrienergia tootmise eesmärgil halvendaks juba paranenud olukorda. Kotka paisul, mis asub Lahemaa rahvuspargis ja kuulub Natura 2000 koosseisu, pole toimunud tegevust alates 2002. aastast. 2016. aastal kadusid paisu hoidvad postid, mille tõttu rajatis enam vett ei hoidnud. Samal aastal taotles AS Generaator paisule uut veekasutusluba, kuid Keskkonnaamet seda ei andnud. Alamate astmete kohtud samuti taotlust ei rahuldanud.

Halduskolleegium jäi sarnaselt vastustaja ja kohtutega seisukohale, et pärast paisu avanemist on vaidlusalusel jõelõigul kujunenud uus, asjaomastele liikidele oluliselt soodsam olukord ning paisutuse taastamine kahjustaks seda oluliselt. KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda vaid tingimusel, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, kuid uus paisutamine mõjuks negatiivselt jõe ökosüsteemile. Samuti on Kotka paisu panus taastuvenergia tootmisesse väike ning ka kõiki kaebajaid arvesse võttes ei ole tegevusele ülekaalukat avalikku huvi.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Lahend 5

Haldusasjas nr 3-18-1442 vaieldi lennuohutusnõuete järelevalve üle. Lennujaama kaitsevööndis asuval kinnistul, mis kuulus kolmandale isikule, kasvas puittaimestik üle tõusu- ja lähenemissektori piirangupinna. Lennuamet (Transpordiamet) väljastas sertifikaadi, millega seadis lennuväljale käitamispiirangud, mis võimaldasid kasutada kahte rada ainult 500 m ulatuses. Lennuklubi (kaebaja) esitas taotluse algatada järelevalvemenetlus lennuohutusnõuete rikkumise lõpetamiseks lennuvälja naaberkinnistul lõpetamiseks. Amet menetlust ei algatanud ning Lennuklubi taotles seejärel menetlust kohtu kaudu. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid ringkonnakohus kohustas ametit järelevalvet tegema.

Transpordiamet tegi juba eelnevalt kindlaks, et lennuvälja naaberkinnistu kinnistu omanik rikub LennS § 352  lg-st 1 tulenevat kohustust, kuid pooled vaidlesid selle üle, kas kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane. Kolleegium jõudis järeldusele, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist kolmanda isiku suhtes. Samuti leidis Riigikohus, et LennS §§341 lg1 sõnastuse kohaselt Transpordiameti pädevuses ei ole järelevalve tegemine lubatust kõrgema metsa või muu puittaimestiku kõrvaldamise kohustuse üle väljaspool lennuvälja territooriumi. Järelevalve kohustust ei ole antud ka ühegi teise korrakaitseorganisatsiooni pädevusse. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda järelevalvevõimaluse puudumine õiguslikku lünka.

Riigikohus seega pidas tähtsamaks lennundusseaduse kitsalt grammatilist tõlgendamist, vabastamaks järelevalvesautust oma ülesannete täitmisest. Pööramata seejuures tähelepanu asjaolule, et sellega jääb tagamata lennuohutus.

Riigikohus rahuldas Transpordiameti kassatsioonkaebuse ning jättis jõusse halduskohtu otsuse, mille põhjendusi muudeti vastavalt riigikohtu otsusele.


Artikkel avaldatud Äripäeva Advokaadibüroode TOPi kommentaarina ning Äripäeva Personaliuudiste väljaandes:

https://www.personaliuudised.ee/arvamused/2021/08/04/uute-tooharjumuste-teke-mojutab-ka-seda-kuidas-advokaadid-tood-teevad