Saneerimisega saab vältida ettevõtte pankrotti, kuid see eeldab koostööd võlausaldajatega

15.04.2020

Ann Tarkin, Advokaadibüroo KPMG Law advokaat

Ksenia Kravtšenko, Advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat

Kuigi Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord peaks esialgse korralduse kohaselt kestma kuni 1. maini 2020, siis ei ole välistatud, et eriolukorda pikendatakse ning sellest tulenevad piirangud kehtivad pikema aja jooksul. Ettevõtted, kes on sattunud ajutistesse raskustesse või pidanud eriolukorra lõpuni uksed sulgema, peavad vastu võtma raskeid otsuseid tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkus nii eriolukorra ajal kui ka pärast selle lõppu.

Juriidilisele isikule, kes on sattunud ajutistesse makseraskustesse võib lisaks muudele meetmetele (palkade vähendamine, töötajate koondamine, riigiabi jne) abiks olla saneerimine. Saneerimise käigus saab rakendada abinõusid, mis aitavad ettevõttel ületada makseraskusi, parandada kasumlikkust ning tagada ettevõtte jätkusuutlik majandamine. Muuhulgas on saneerimise käigus võimalik vajadusel nõudeid ümber kujundada – sh pikendada kohutuse täitmise tähtaega, ajatada makseid, vähendada võlasummat või isegi asendada kohustuse täitmist juriidilise isiku osa või aktsiatega.

Enne saneerimise algatamist tuleks ettevõtjal aga põhjalikult hinnata, kas jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist on tõenäoline või on reaalsuses tegemist pankrotiolukorraga. Juhul kui isik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid või ettevõtte vara ei kata tema kohustusi ning selline olukord ei ole ajutine (s.o majanduslik olukord ei parane mõne aja möödudes pärast eriolukorra lõppemist), siis venitab saneerimismenetlus üksnes vältimatut pankroti väljakuulutamist. See võib teatud juhtudel viia ka juhatuse isikliku vastutuseni.

Kui aga ettevõtja hinnangul on ettevõttel võimalik ajutistest raskustest mõningase abiga välja tulla, siis on saneerimismenetlus asjakohaseks meetmeks. Saneerimismenetluse algatamiseks peab ettevõtja esitama kohtule avalduse, milles tuleb selgitada majanduslike raskuste põhjust ning tõendada saneerimise vajalikkust ja ettevõtja suutlikkust saneerimise järgselt end edukalt majandada. Kohus algatab saneerimismenetluse seitsme päeva jooksul pärast avalduse saamist, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisavalt põhjendatud.

Saneerimismenetluse algatamisel peatab kohus ettevõtja suhtes läbiviidavad täitemenetlused, peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt, võimalik on peatada ettevõtja vastu rahalise nõude osas käimasolev kohtumenetlus ning lükata edasi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamine. Kohtu poolt määratakse ettevõttele ka saneerimisnõustaja, kelle ülesandeks on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. Pärast saneerimiskava kinnitamist teostab saneerimisnõustaja selle täitmise üle järelevalvet.

Ettevõtja saab küll saneerimisnõustaja osas esitada kohtule oma arvamuse, kuid kohus ei pea sellega tingimata arvestama. Näiteks kui ettevõtja on pakkunud saneerimisnõustajaks mõne spetsialisti, kelle pädevuse kohta kohtul ei ole piisavalt andmeid, võib kohus spetsialistiga vestelda ja küsida kogemust tõendavaid dokumente. Saneerimise eesmärgist tulenevalt oleks mõistlik valida saneerimisnõustajaks isik, kellel on tugev juriidiline ja finantsalane taust ja head läbirääkimisoskused ning kes on suuteline süvenema ettevõtja majandustegevuse eripäradesse ja vajadusel oleks abiks võlausaldajate ja krediidiandjatega läbirääkimiste pidamisel, samuti ettevõtja võlgade sissenõudmisel. Kui ettevõtja võlausaldajad ei valda eesti keelt, tuleb kindlasti kasuks ka võõrkeelte oskus. Et saneerimiskava koostamise aeg on lühike ja menetluse esimesed kaks kuud äärmiselt intensiivsed, peaks tegema kindlaks, et nõustajal oleks piisavalt ka ajalist ressurssi. Olenemata saneerimisnõustaja määramisest jääb ettevõtet endiselt juhtima ettevõtte juhatus.

Pärast saneerimismenetluse algatamist teavitatakse sellest kõiki ettevõtja võlausaldajaid, antakse neile võimalus kinnitada või täpsustada oma nõuete saldod ning algab saneerimiskava koostamise protsess. Kava peab olema esitatud kohtule hiljemalt 60 päeva jooksul saneerimismääruse tegemisest. Saneerimiskava koostab saneerimisnõustaja ning selles peab sisalduma ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus, ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist, rakendatavate abinõude kirjeldus ja analüüs, sealhulgas nõuete ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus, saneerimiskava täitmise tähtaeg ning saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Reeglina esitatakse kavas ka võrdlus pankrotiolukorraga, sh selgitused ja arvutused aitamaks võlausaldajatel mõista, millises menetluses saavad nende huvid paremini kaitstud.

Saneerimiskava rakendamiseks peavad võlausaldajad selle hääletamise teel vastu võtma. Kava vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt 50% võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt 2/3 kõigist häältest. Sõltuvalt ettevõtja tegevuse eripäradest ja võlausaldajate koosseisust võib osutuda vajalikuks võlausaldajate rühmitamine, millisel juhul loetakse kava vastuvõetuks kui igas rühmas hääletas poolt vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Seetõttu on ülioluline, et ettevõte mõistaks kui tähtis on teha oma võlausaldajatega koostööd. Võlausaldajaid tuleks teavitada saneerimismenetluse algatamise kavatsusest võimalikult varakult ning hoida neid jooksvalt kursis saneerimismenetluse eesmärkide ning plaanidega. Praktika näitab, et need võlausaldajad, keda polnud kaasatud aruteludesse, kipuvad hääletama kava vastu ka siis, kui kavas sisalduvad põhjendused on igati mõistlikud. Eriti kriitiline on mõistagi koostöö erinevate finantseerijatega, kellele reeglina kuuluvad suured tagatud nõuded ja kes on pigem huvitatud enda kasuks koormatud vara realiseerimisest kui nõuete ümberkujundamisest.

Kui võlausaldajad võtavad saneerimiskava vastu, esitatakse see kohtule kinnitamiseks. Kohus kontrollib kava nõuetekohasust ning kinnitab selle 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kui kohus leiab, et saneerimiskava vastu võtmisel on oluliselt mõjutatud hääletustulemusi, koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt, ettevõtte edukas saneerimine on ebatõenäoline või esinevad muud kava kinnitamata jätmist esinevad asjaolud, siis jätab kohus kava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse.

Siiski ei tähenda võlausaldajate poolt saneerimiskava vastu võtmata jätmine ilmtingimata saneerimismenetluse ebaõnnestumist. Ettevõtja võib kohtule teha avalduse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks, kui hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest. Kohus nimetab sellisel juhul vähemalt kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu. Vastu võtmata saneerimiskava kinnitamine on eelkõige võimalik juhul, kui saneerimine on ekspertide hinnangul tõenäoline ning kui saneeritava näol on tegemist olulise ettevõtte ning tööandjaga.

Saneerimiskava kinnitamisega hakkavad seal ettenähtud tagajärjed kehtima nii ettevõtja kui ka mõjutatud võlausaldajate osas. Kohtu kinnitatud kava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet sisse nõuda. Seevastu ei laiene kava nõuetele, mida sellega ümber kujundatud ei ole - nende sissenõudmine toimub üldises korras ning võlausaldajad saavad pöörduda kohtusse, algatada täitemenetlust ja enne kava kinnitamist tekkinud nõuete puhul isegi nõuda ettevõtja pankroti väljakuulutamist. Saneerimiskava täitmise järgselt saneerimismenetlus lõpetatakse ning saneerimismenetluse saab lugeda edukalt lõppenuks.

Praktikas ei ole siiski harvad ka juhud, kus saneerimised edukalt ei lõpe ning saneerimismenetlus lõpetatakse kas ennetähtaegselt või saneerimiskava tühistamisel. Ennetähtaegselt lõpetatakse saneerimismenetlus ennekõike juhul, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, raiskab oma vara või kahjustab võlausaldajate huve. Saneerimiskava tühistamine võib eelkõige aset leida siis, kui ettevõtja saneerimiskavast tulenevaid kohustusi ei täida või kui pärast saneerimiskava perioodi vältel on ilmne, et ettevõte ei suuda saneerimiskavaga võetud kohustusi täita. Saneerimiskava tühistamise järgselt langevad ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ning võlausaldajatel on õigus esitada ettevõtja vastu nõudeid nende esialgses suuruses. Ei ole harvad ka juhul, kui kohtu poolt kinnitatud kava vaidlustatakse kohtus - kõige sagedasemaks põhjuseks on siinkohal teatud rühma võlausaldajate huvide liigne kahjustamine.

Selleks, et saneerimismenetlus lõppeks ettevõtja jaoks edukalt peab ettevõtja eelkõige tegutsema kiirelt, et päästa oma ettevõte ning vältima olulistesse ja suuremahulistesse makseraskustesse langemist. Ajutistesse makseraskustesse sattumise korral tasub saneerimisavaldus esitada liigselt viivitamata – vastasel juhul suureneb oht, et saneerimismenetlus luhtub ning ettevõte pankrotistub.

Artikkel avaldatud Äripäeva teemalehes Finantsuudised 

#kpmglaw #kpmg #saneerimine #eriolukord #makseraskused