Riigikohtu lahend nr. 1-18-4590

18.05.2020

RKKKo 1-18-4590 15.05.2020

Riigikohus võttis 15. mail vastu otsuse, millega sedastas, et teavet ei muuda ärisaladuseks pelgalt asjaolu, et tööandja on selle konfidentsiaalseks kuulutanud.

Kaasuses mõisteti õigeks töötajad, keda süüdistati ärisaladuse ebaseaduslikus avaldamises ja kasutamises, mis seisnes äriplaani koostamises ja seejärel selle pangale esitamises. Kohus ütles, et ettevõtja konfidentsiaalseks loetud info on hinnatav ärisaladusena üksnes siis, kui see vastab kolmele tingimusele: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Kolleegiumi hinnangul on teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus tihedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks - selles seisnebki andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Näiteks on teave ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta salajane üksnes eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu on sel teabel kaubanduslik väärtus. Samuti on näiteks ärisaladuse tähenduses mittesalajane ka teave nt kaupade ja nende hindade kohta juhul, kui selleks on vaja pöörduda vastava varustaja poole ning see ei ole ülemäära keeruline.