Pakkuja tüüpilised vead riigihangetes ja kuidas neid vältida

25.02.2020

Pakkuja tüüpilised vead riigihangetes ja kuidas neid vältida

Kristina Laarmaa, Advokaadibüroo KPMG Law partner ja vandeadvokaat

Ilona Kotova, Advokaadibüroo KPMG Law jurist

Riigihangete läbiviimisel on nii hankijatele kui pakkujatele tüüpiliseks emotsiooniks frustratsioon  - pakkujad tajuvad hankemenetlust tihtipeale kas liigselt formalistliku tähenärimise või jokk-mänguna, kus võitjaks peab saama hankijale sümpaatne partner, hankijate jaoks on frustreeriv pakkujate hooletus pakkumuse dokumentatsiooni koostamisel. Vaidlustuspraktika kinnitab, et lõviosa eksimusi, mis viivad pakkuja suhtes hankemenetluses negatiivse otsuse tegemiseni, on kantud pakkuja hooletusest pakkumuse dokumentatsiooni koostamisel või hanke alusdokumentide pinnapealsest analüüsist või ebaõigest tõlgendamisest.  Harvad pole ka juhud, kui pakkuja on vaidlustamistähtajad maha maganud ja seetõttu minetanud võimalused oma õiguste kaitsmiseks.

Ole pakkumuse dokumentatsiooni koostamisel ja esitamisel hoolikas!

Kuigi riigihangete seadus võimaldab teatud juhtudel täpsustada ja täiendada pakkumuses esitatud ebapiisavaid andmeid ka pärast pakkumuste esitamise tähtaega, ei tähenda see, et pakkujal puuduks kõrgendatud hoolsuskohustus tagamaks, et kõik hankes nõutud andmed ja dokumendid on tähtaegselt pakkumuse koosseisus esitatud. Kuigi kohtupraktika on pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatavate täienduste lubatavuse küsimuses ebasoovitavalt kirju, võib reeglina väita, et täpsustada ja täiendada saab andmeid, mis on mingil (ebapiisaval) kujul pakkumuses siiski esitatud – täpsustada ja täiendada ei saa reeglina selliseid andmeid, mis pakkumuses ülepea puuduvad. Nii nt ei saa pakkuja eeldada, et eelneva koostöö tõttu ei peagi pakkuja hankepassis nimetama kvalifitseerumiseks vajalikke referentsprojekte, kuna hankija lepingupartnerina pidi niigi teadma, et pakkujal on vajalikud referentsid olemas. Samuti ei saa pakkuja piirduda üldise kinnitusega selle kohta, et vastab kõikidele hanketingimustele ja jätta esitamata hanketingimustes nõutud andmed.

Pakkujal lasub kõrgendatud hoolsuskohustus veendumaks, et pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide sisu on tõelevastav ning pakkuja ka reaalselt esitab hankijale ettevalmistatud pakkumuse dokumendid, milles nõutud teave kajastub. Nii nt ei saa pakkuja tugineda inimliku eksimuse argumendile ja nõuda võimalust täiendavate andmete esitamiseks, kui pakkuja on esitanud digiallkirjastatult dokumendi, mis pealkirja kohaselt peaks olema projektijuhi CV, ent milles sisu puudub täiesti (s.t. pakkuja esitas digiallkirjastatult tühja paberilehe). Samuti ei saa pakkuja tugineda inimliku eksimuse argumendile, kui tal on jäänud mõni nõutud dokument pakkumuse koosseisu alla laadimata. Riigihangete registris pakkumuse koostamisega kaasneva ajakulu ja tehniliste piirangute riske kannab samuti reeglina pakkuja, v.a. kui register ei ole töökorras. Nii peab pakkuja juba pakkumuse koostamisel arvestama, et hankes nõutud mahukate jooniste registrisse üles laadimine võib olla ajamahukas või eeldada mahuka tervikfaili väiksemateks osadeks jagamist.

Seega soovitame pakkumuse dokumentide koostamiseks ja registrisse üles laadimiseks varuda aega ning veenduda enne pakkumuse esitamist, et pakkumuses sisalduvad kõik hanketingimustes nõutud andmed nõutud kujul.

Veendu hanketingimuste sisus ja vajadusel vaidlusta enne pakkumuse esitamist

Selleks, et pakkumus sisaldaks kõiki nõutud andmeid, on vältimatult vajalik hanketingimuste sisu põhjalikult analüüsida, kaardistada võimalikud mitmetimõistetavused ning veel enne pakkumuste esitamist hankijalt selgitusi küsida. Enne pakkumuste esitamist hankijale saadetavad selgitustaotlused koos muudatusettepanekutega on ka sobiv meede andmaks hankijale signaali mõne hanketingimuse ebaproportsionaalsusest, konkurentsi piiravast toimest või muul moel õigusvastasusest. Kui hankija jääb kurdiks pakkuja taotlusele õigusvastase hanketingimuse muutmiseks, peab pakkuja kaaluma õigusvastase hanketingimuse vaidlustamist veel enne pakkumuse esitamist. See soovitus peab paika ka hankelepingu tingimuste vaidlustamise osas, kuna ka hankelepingu tingimused on hanketingimused, mis tuleb soovi korral vaidlustada veel enne pakkumuste esitamist.

Üks levinumaid vigu, mida pakkujad teevad, seisneb ebaõiges lootuses, et õigusvastaseid hanketingimusi on võimalik vaidlustada ka pärast pakkumuste esitamist hankija otsuste etapis või saab hankijaga kokkuleppel hanketingimusi muuta pärast lepingu sõlmimist. Pakkujad peavad arvestama, et nii hankija kui pakkujad on seotud hanketingimustega olemasoleval kujul ja pakkujal ei saa olla õiguspärast ootust, et hankija soostub hankelepingu sõlmimise järel tingimusi pakkujale soovitud moel muutma.

Lisaks eelnevale on praktikas kaunis sagedased juhtumid, kus hankija ja mõni pakkuja on hanketingimust tõlgendanud lihtsalt erinevalt ja tõlgenduste lahknevus ilmneb alles hankija otsuste etapis. Mõneti on see risk maandatav hanketingimuste hoolsa analüüsiga eesmärgiga kaardistada mitmetimõistetavused – nii nt kasutatakse hangetes kaunis sageli subjektiivseid ja määratlemata mõisteid nagu „analoogsed tööd“, „kvaliteet“, „piisav kogemus“ jne. Küll aga esineb vaidlustuspraktikas kurioosseid juhtumeid eriarvamustest ka mõistete osas, mille puhul esmapilgul ei tohiks lahkarvamusi olla – markantse näitena meenub vaidlus küsimuses, millist rooga pidada supiks ehk mis on need minimaalselt kohustuslikud elemendid, mille esinemisel saab rooga supiks nimetada. Selliseid näiteid on vaidlustuspraktikas omajagu, mis kinnitab veelgi vajadust hanketingimuste hoolsaks analüüsiks.

Kokkuvõtvalt tasub hankemenetluses pakkujana osaledes lähtuda vanarahva tarkusest „Seitse korda mõõda, üks kord lõika“ – hoolsus hanketingimuste analüüsimisel ja pakkumuse dokumentide koostamisel, samuti õigusvastaste hanketingimuste tähtaegsel vaidlustamisel on parim viis hangetel edu saavutamiseks.

Artiklit on võimalik lugeda ka siithttps://www.rup.ee/meistri-eri/pakkuja-tuupilised-vead-riigihangetes-ja-kuidas-neid-valtida