Lepingud pandeemia ajal

18.10.2020

Ksenia Kravtšenko
KPMG Law vandeadvokaat ja vaidluste lahendamise praksise juht

Ann Tarkin
KPMG Law advokaat


COVID-19 pandeemia ning selle tagajärjel kehtestatud eriolukord oli kahtlemata ootamatuks proovikiviks paljudele ettevõtetele, kes võisid end leida olukorras, kus sõlmitud lepinguid täita oli äärmiselt raske või võimatu.

Kuigi eriolukord on käesolevaks hetkeks lõppenud, siis kehtivad endiselt mitmed piirangud ning pandeemia kulg mõjutab oluliselt majandusolukorda. Muutunud majandusolukorra tõttu võivad enne pandeemia levikut sõlmitud lepingud muutuda ettevõtjatele äärmiselt koormavaks, samas kui teine lepingupool võib saada lepingu kehtivusest suuremat kasu kui tal oleks võimalik teenida tavalistes tingimustes. Taolistel juhtudel tuleks teha kindlaks, kas kohustuste tasakaalu muutumise tõttu on võimalik lepingutingimusi muuta.

Selleks, et esitada avaldus tingimuste muutmiseks, on vajalik, et tingimused, mis olid lepingu sõlmimise aluseks, on pärast selle sõlmimist muutunud ootamatul ja ettearvamatul viisil. Seetõttu ei saa tõenäoliselt kohustuste tasakaalu muutuste tõttu lepingutingimusi muuta lepingupool, kes sõlmis lepingu juba COVID-19 pandeemia ajal olles teadlik pandeemia mõjutustest ning kaasnevatest riskidest.

Millal on võimalik lepingutingimusi muuta?

Lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka saab Riigikohtu praktika kohaselt lugeda selliseid asjaolusid, mille olemasolu, saabumine või edasikestmine on hõlmatud poolte ühisest arusaamast ja millel põhineb lepingu sõlmimise soov.

Seega ei kuulu lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka üldjuhul ühe lepingupoole ootused, kui need ei ole teisele poolele teatavaks tehtud, näiteks äriplaan, strateegia, planeeritavad rahavood, läbirääkimised mingite muude lepingute sõlmimise üle jne.

Tegemaks kindlaks, kas lepingupoolel on õigus nõuda lepingu muutmist, on vaja täita ka täiendavad eeldused. Neist esimeseks on tingimus, et kahjustatud pool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ning ta ei saanud ka asjaolude muutumist mõjutada. COVID-19 pandeemia ning sellest tulenevad piirangud on tõenäoliselt ettenähtamatuks sündmuseks, mis on väljaspool lepingupoolte mõjusfääri, kuid siinkohal tuleb arvesse võtta ka kahjustatud lepingupoole majandustegevuse liiki ning välistada võimalus, et asjaolude muutumine on tüüpiliseks riskiks, mida ettevõtja oleks võinud ette näha. 

Rohkem probleeme võib tekitada tingimus, et lepingutingimuste muutmise nõudmiseks ei tohi kahjustatud lepingupool kanda vaieldavate asjaolude muutumise riisikot. Teoreetiliselt kannab riisikot see lepingupool, kes suudab mõjutada kas asjaolu ennest või selle tagajärgi. Seepärast isegi siis, kui pidada silmas seda, et eriolukorra konkreetseid tingimusi ei saa mõjutada kumbki osapool, võib leping panna riisiko ühele osapoolele, lähtudes tagajärgede ärahoidmise võimalusest. Lisaks sellele võib leping ise jaotada riskid sel viisil, et ettenägematute asjaolude tekkimise risk langeb kahjustatud lepingupoolele. See teeb võimatuks viitamise seadusesättele, mis annab õiguse taotleda lepingu muutmist seoses asjaolude tasakaalu muutumisega.

Kui ülalpool esitatud tingimused on täidetud ja võib jõuda järeldusele, et kahjustatud pool ei oleks lepingut niisugustel tingimustel sõlminud, kui ta oleks teadnud asjaolude muutumisest, võib ta esitada teisele lepingupoolele taotluse lepingusuhetes tasakaalu taastamiseks.

Näiteks üha sagedamini tuleb ette juhtumeid, mil püütakse muuta üürilepinguid seoses turistidevoo vähenemisega. See võib olla õigustatud näiteks vanalinna kaupluste ja restoranide, hotellide ja hostelite, samuti muude ettevõtete ruumide üüri suhtes, mille käive on oluliselt vähenenud liikumispiirangute ja turismisektori probleemide tõttu. Samasugust mõju võivad pandeemia ja piirangute kehtestamine avaldada ka veo-, ekspedeerimis-, ladustamis- ja muudele lepingutele. Peab märkima, et lepingutingimusi on võimalik muuta tagasiulatuvalt, alates hetkest, mil suhete tasakaal seoses uute asjaoludega muutus.

Kui läbirääkimised tulemusi ei anna

Juhul kui läbirääkimised jäävad tulemusteta ning lepingupool, kelle kasuks on toimunud tasakaalu muutus, ei anna nõusolekut lepingu muutmiseks, on kahjustatud lepingupoolel võimalus pöörduda kohtu poole. Juhul kui tingimusi ei ole võimalik muuta võib olla õigustatud kahjustatud lepingupoole poolt lepingust taganemine või selle üles ütlemine.

Taotluse esitamisel lepingu muutmiseks, samuti läbirääkimiste pidamisel uute lepingute sõlmimise üle pandeemia olukorras tuleb endale selgeks teha, millised riskid on seotud konkreetse lepingu ja firma majandustegevusega ning kuidas kindlustada end uute ootamatuste eest. Olgu need siis piiride sulgemine, kogunemiste keeld või muud meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske tuleks kasuks hinnata ka igas muus läbirääkimiste pidamise olukorras. Riske võib klassifitseerida mitme kriteeriumi alusel:

  • geograafiline (piiride sulgemine), mis mõjub tarnetähtaegadele, lähetuste võimalusele ja välistöötajate liikumisele;
  • rahanduslik (sõltuvus investeeringutest);
  • bürokraatlik;
  • organisatsiooniline;
  • muud riskid.

Olenevalt riski iseloomust on vaja mõista, kumba lepingupoolt teatud asjaolu tekkimine rohkem puudutab ning kummal lepingupoolel on paremad võimalused kahju ärahoidmiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks.

Seoses konkreetsete lepingutingimustega, mis pakuvad erilist huvi vaidluste vältimise seisukohalt, lisaks mõistagi tingimustele mis reguleerivad kohustuste täitmist, on kasulik läbi vaadata järgmised asjaolud:

  • vääramatu jõud – vääramatu jõu asjaolude loetelu, vastutusest vabastamise tingimused, täpne informeerimisprotseduur;

  • viivised ja trahvid – maksimaalne määr, tähtajad ja nõuete esitamise tingimused;

  • täitmise asendamise maksumuse vahe hüvitamine – kaasatud täideviija teenuste maksumuse ja hüvitise maksimaalse määra kooskõlastamine;

  • hüvitatava kahju liikide määratlemine (otsene varaline kahju, mittevaraline kahju, saamata jäänud tulu), nõude esitamise tähtajad ja kord ning põhjendused;

  • lepingust taganemise ja selle ülesütlemise alused ja tähtajad;

  • vaidluste läbivaatamise kord – kohtueelne menetlus, arbitraaž või üldise jurisdiktsiooni kohus, kohtualluvus ja kohaldatav õigus.

Mõistagi ei ole võimalik ette näha absoluutselt kõiki ootamatusi pandeemia ega mis tahes sellesarnase muu globaalse või kohaliku sündmuse puhuks. Siiski on lepingute sõlmimisel mõistlik määratleda maksimaalse põhjalikkusega nende asjaolude ring, mis võivad olla lepingu täitmise puhul olulised. See, kui laialt võidakse lepingutingimusi tõlgendada, otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes lepingu sisust ja lepingupoolte kavatsustest.