Eesti kaasaegseim tööstusharu taastub kiiresti

04.09.2020

Karin Kaup, Advokaadibüroo KPMG Law partner

Andris Jegers, KPMG Eesti partner ja tegevjuht
 

Koroonapandeemia avaldas metsa- ja puidutööstusele olulist mõju, kuid valdavalt tegutsevad sektoris hästi kapitaliseeritud ja kaasaegse tehnoloogiaga ettevõtted, mis on suutnud jätkata tegevust ilma suuremate tagasilöökideta, kirjutavad KPMG partner ja tegevjuht Andris Jegers ja KPMG Law´ partner Karin Kaup Äripäeva Infopanga puidutööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.

Paljud sektori ettevõtted on kriisist toibumas ning juhtide hinnangul toimub taastumine üsna kiiresti. Seda kinnitab ka asjaolu, et statistikaameti andmetel oli just metsa- ja puidusektor üks vähestest sektoritest, kus tööhõive kriisi kiuste hoopis kasvas.

Metsa- ja puidusektoril on eriti oluline roll töökohtade loomisel väljaspool Harju- ja Tartumaad. Augusti lõpus toimus Lõuna-Eesti puidu- ja mööbliettevõtjaid koondava Kagu-Eesti Puiduklastri eestvedamisel konverents. Eesti puidu- ja mööblisektori 2019. aasta müügikäive oli statistikaameti andmetel põhineva kokkuvõtte kohaselt 3 miljardit eurot ning sektor andis tööd 21 300 inimesele.

Sealjuures koguni neljandik kolme Kagu-Eesti maakonna müügitulust tuleb puidu- ja mööblitööstusest, mis pakub seal tööd umbes 3000 inimesele. Puidu- ja mööblisektori osa kogu maakonna müügitulust on Võrumaal lausa 29 protsenti, Viljandimaal 28 protsenti ja Valgamaal 23 protsenti. Puidu- ja mööblisektoris töötajate arv hõivatute üldarvust on Valgamaal 26 protsenti, Võru- ja Viljandimaal mõlemal pool vastavalt 20 protsenti. Need märkimisväärsed numbrid kinnitavad puidu- ja mööblitööstuste regionaalset tähtust.

Tehnoloogia eeldab teistsugust kompetentsi, mida pole lihtne leida

Automatiseerimine ja digitaliseerimine puidutööstuses tähendavad seda, et inimeste töökohad muutuvad spetsialiseeritumaks: lihtsam liinitöö asendub järk-järgult nutikamate tööpinkide ja keerukama liinijuhtimise rollidega. Sisuliselt on varasemate lihttööliste asemel tarvis tehnikuid, kes oskavad töötada keerukate programmide ja robotitega.

Juba praegu napib puidutööstuses spetsialiste, nagu masinaoperaatorid, valdkonna/eriala oskustöölised, robootikaspetsialistid ja tootmistehnoloogid. Sellise tööjõupuuduse probleemiga seistakse silmitsi paljuski ka sellepärast, et puidutööstuse asukoht väljaspool tõmbekeskusi ei võimalda alati leida vastava valdkonna spetsialiste. See on sektori üks peamistest väljakutsetest, mis lahendust vajab.

Swedbanki värskelt avaldatud tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes üldiselt on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35 protsenti tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50 protsenti.

Kõrge automatiseerituse tase on kindlasti aidanud puidutöösturitel leevendada tööjõu puudust ning kasvatada efektiivsust. Selles suhtes võib puidutööstuses näha eeskuju kogu Eesti tööstusele, kus leidub ohtralt potentsiaali tööprotsesside automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. Jääb ainult loota, et plaanid ei takerdu praegusesse kriisi, sest sageli tuuakse keerulistel aegadel esmajärgus ohvriks just investeeringud, mis tegelikult läbi innovatsiooni aitaks tootlikkust kasvatada ja tõsta ettevõtte konkurentsivõimet.

Tegevused koonduvad – tootmisvõimsused kasvavad

Turul on märgata ka teatavat huvi tehingute vastu eesmärgiga koondada sektori ettevõtete ärisid ja tegevusi. Ühtlasi on jätkunud investeeringud sektorisse, et pakkuda kohalikule toorainele paremat lisandväärtust, avatud uusi tootmisvõimsuseid kasvatamaks võimalikke tootmismahte ning rajatud ka täiesti uusi greenfield-tehaseid.

Näiteks avati Lemeksi ja Tarmeko gruppide koostöös Jõgeva külje all uus vineeritehas Estonian Plywood ESTPLY. Arusaadavalt kevadine kriis ehmatas tööstusi mõnevõrra, kuid mai lõpust alates ja suveperioodil on enamikul ettevõtetel tootmismaht taastunud ja turult võib leida ka edulugusid, kus kriisi tingimustes on ettevõtted saavutanud enneolematuid tulemusi.

Euroopa 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid on kahtlemata vajalikud, aga ka väga ambitsioonikad. Nähes, kui vähe tarbitavast energiast tuleb taastuvatest allikatest, ei ole kõigi tööstusharude iseseisev süsinikuneutraalsus realistlik eesmärk. Palju investeeritakse uutesse tehnoloogiatesse, mis küll vähendavad emissioone, kuid kliimamõjude neutraliseerimiseks peavad tekkima ka siduvad tööstused ehk need, kelle süsinikujalajälg on negatiivne.

Selle eesmärgi saavutamine võiks muutuda Eesti tööstusele normiks, mida näiteks ka puidutööstuse sektori suuremates ettevõtetes mõõdetakse ja selle kohta ka eraldi aruandlust koostatakse ning avalikustatakse. Positiivne näide on Graanul Invest, kes proovis kokku arvutada oma ettevõtte süsinikujalajälje ja jõudis igati positiivse tulemuseni – Graanul Invest grupi süsinikujalajälg oli 2019. aastal negatiivne.

KPMG lai kliendibaas ja kogemus kinnitavad, et üha enam ettevõtteid mõtleb keskkonnateemadele ning kliendid ootavad ka meilt üha enam nõustamist energeetika, kliima ja keskkonnamõjude alal. See tendents on sektoriteülene, kuid kahtlemata on just puidutööstus üks nendest valdkondadest, kus on võimalik kaasaegseid tehnoloogiaid rakendades vähendada ökoloogilist jalajälge, kasvatades samas tootmisvõimekust ning pakkudes täiendavat lisandväärtust. Seepärast töötavad ka meie nõustajad selle nimel, et KPMG globaalse võrgustiku kaudu tuua siia parimaid praktikaid ka teistest riikidest.


Artikkel Äripäevas