Ebamõistlik halduskoormus minikonkursside korraldamisel on põhjustanud raamlepingute sõlmimise ühe partneriga

07.01.2020

Advokaadibüroo KPMG Law partner ja vandeadvokaat Kristina Laarmaa kommenteerib Äripäevale, kuidas ebamõistlik halduskoormus minikonkursside korraldamisel on põhjustanud raamlepingute sõlmimise ühe partneriga nagu nt välisministeeriumi korraldatud mahukas reisikorraldusteenuse hankes.

Uus seadus kärbib bürokraatiakoormat

KPMG Law' partner Kristina Laarmaa nentis, et ühe partneriga raamlepingu sõlmimine pole õigusevastane, küll aga püüavad ametiasutused liigse bürokraatia vältimiseks sõlmida tõepoolest raamlepinguid pigem ühe pakkujaga.

Laarmaa selgitas, et raamleping on riigihangetes kasutatav instrument, mille eesmärk on võimaldada ühel või mitmel hankijal tellida pikema perioodi kestel ühelt või mitmelt pakkujalt kokkulepitud tingimustel korduvalt asju või teenuseid, kui selliste tellimuste maht ei ole ette teada.

"Selles mõttes on raamleping reisikorraldusteenuste ostmiseks sobiv, kuna eelduslikult ei saa hankijale olla täpselt teada tema töötajate või ametnike täpsed reisiplaanid järgneva nelja aasta kestel," ütles Laarmaa.

Raamlepinguid on võimalik sõlmida nii ühe kui ka mitme pakkujaga, sestap ei ole ühe pakkujaga raamlepingu sõlmimine iseenesest õigusvastane, jätkas ta. Minikonkursse on vajalik korraldada, kui raamleping on sõlmitud mitme pakkujaga ja raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu kõik tingimused ei ole raamlepingus määratletud.

Liigne bürokraatia

Raamlepingu alusel minikonkursi korraldamine on praktikas põhjustanud hankijatele ebamõistlikku halduskoormust, mis ilmselt innustab hankijaid sõlmima raamlepinguid ühe pakkujaga, et minikonkurssidega kaasnevat halduskoormust vältida, arutles Laarmaa.

See kitsaskoht ei ole Laarmaa sõnul jäänud märkamata ka rahandusministeeriumil, kuna riigihangete seaduse muudatuste väljatöötamisel toodi raamlepingute alusel minikonkursside problemaatika väga valulikult esile. Sestap on Laarmaa sõnul peatselt oodata leevendust nõudele korraldada minikonkursse ilmtingimata riigihangete registri vahendusel – sellekohane riigihangete seaduse muudatus on eelnõuna juba kooskõlastamisel. Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma juba tänavu märtsist.

Teisalt jällegi kaalutakse Laarmaa sõnul raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kohta registrile teabe esitamise kohustuse rangemaks muutmist. Kui praeguse seaduse järgi lasub hankijal kohustus esitada sõlmitud hankelepingute kohta teave registrile vähemalt kord 12 kuu jooksul, siis alles väljatöötamisel olevate võimalike seadusemuudatuste arutelul avaldatu kohaselt võib päevakorral olla hoopis kvartaalne aruandlus, mis hankijate elu kindlasti lihtsamaks ei muuda.

 

Loe tervet artiklit Äripäevast: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/06/miljonihange-osutab-olulisele-probleemile

 

#kpmg #kpmgestonia #kpmgpeople #kpmglaw