APPI, ERIOLUKORD! MIDA MA NÜÜD OMA LEPINGUTEGA TEEN?

18.03.2020

Meril Kristi Haljand 

Advokaadibüroo KPMG Law advokaat

Ksenia Kravtšenko

Advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat ja vaidluste lahendamise praksise juht

Seoses piiride sulgemisega võivad löögi alla sattuda nii ettevõtjad, kes kasutavad välistööjõudu, aga ka need, kes tegutsevad välismaal; tootmisettevõtjaid mõjutavad karantiin ja tarneraskused. Eriolukorras peavad ettevõtjad vaatama oma võimekuse lepingutega võetud kohustusi täita ning vajadusel käituma ennetavalt.

Eriolukord ning teistes riikides kasutusele võetud sarnased piirangud on suure tõenäosusega käsitletavad vääramatu jõu ehk force majeure’ina, mis toob kaasa kohustuse rikkumise vabandatavuse kuni vääramatu jõu äralangemiseni. Vääramatu jõud on selline ettenägematu asjaolu, mida isik ei ole ise põhjustanud, mille kulgu tal ei ole võimalik mõjutada ning mis takistab tema kohustuste täitmist. Õiguslikult tähendab rikkumise vabandatavus, et kahjustatud pool ei saa lepingut rikkunud poole suhtes kasutada õiguskaitsevahendeid - näiteks nõuda kohustuse täitmist või kahju hüvitamist.

Vääramatule asjaolule tuginemine eeldab, et lepingut rikkuv pool on piisavalt kiiresti oma lepingupartnerit teavitanud – nii on võimalik vältida lepingu rikkumisega seotud kohtuvaidlusi või vähemasti tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Et lepingutega sätestatud teavituse tähtajad on reeglina väga lühikesed, on just praegu õige hetk kehtivad lepingud üle vaadata ja vajadusel ennetavalt tegutseda. Järgnevalt mõned praktilised suunised, kuidas ettevõte peaks eriolukorras lepingutega käituma:

1. Kontrolli lepingut vastutusstandardi osas

Reeglina on vastutusstandardiks rikkumise vabandatavus ehk vääramatu jõu esinemine vabastab vastutusest kohustuse rikkumisel. Lepingus võib aga olla kokku lepitud ka vastupidine, et vääramatu jõud vastutusest ei vabasta. Sageli on lepingus välja toodud vääramatu jõu asjaolude loetelu.

Kui lepingus vastutuse kohta eraldi kokkulepe puudub, siis kohaldub samuti vabandatavuse põhimõte ning vastutus on välistatud üksnes juhul, kui rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Kuna seaduslikult eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, peab vääramatu jõu esinemist tõendama osapool, kes sellele kohustuse täitmata jätmisel tugineb.

2. Teavita lepingupartnerit vääramatu jõu esinemisest ja selle mõjust

Seadusest tuleneb üldine kohustus teavitada teist osapoolt oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust ning selle mõjust kohustuse täitmisele. Teavitamise mõte on anda teisele poolele võimalus oma õigusi paremini kaitsta ja võimalikku kahju vähendada - näiteks tellida teenus või kaup mujalt.

Tuginedes vääramatu jõu alusena eriolukorrale on oluline, et eriolukord oleks ka tegelik põhjus, miks kohustust ei ole võimalik täita. Eriolukord ei saa kohustuse ebakohast täitmist põhjendada, kui tegelik põhjus on mujal.

Teavituse tegemise aja, vormi (kirjalik, kirjalikku taasesitamist võimaldav jne) ja viisi (e-kiri, post jne) osas tuleb esimese asjana taas vaadata, kas leping seda sätestab.  Ühtlasi võib leping sätestada kohustuse täitmist takistavast asjaolust teavitamiseks väga lühikese tähtaja. Kui leping sisaldab teavitamise osas eraldi kokkulepet, on see pooltele siduv ja sellest tuleb ka lähtuda.

Kui eraldi kokkulepe puudub, tuleb teavitus teha viivitamatult ehk esimesel võimalusel pärast kohustuse täitmist takistavast asjaolust - antud juhul eriolukorras kehtestamisest – teada saamist. Seadus ei ütle, mitme päeva jooksul tuleb teavitus teha, et lugeda teavitamise kohustus õigeaegselt täidetuks - rahvusvahelise praktika järgi tuleb teavitus teha 3-5 tööpäeva jooksul, aga kõiki asjaolusid arvesse võttes võib vastav tähtaeg olla ka muu. Praegu on eriolukord alles kujunemas ning ettevõtja, kelle jaoks eriolukorra väljakuulutamine esialgu lepingu täitmisele takistusi ei seadnud, võib alles meetmete lisandudes sattuda hätta.

Kokkulepitud viisil teadete edastamine võib eriolukorras olla raskendatud. Kui võib arvata, et kokkulepitud viisil teate edastamine võtaks tavapärasest rohkem aega, on mõistlik teade edastada kiireimal võimalikul viisil - näiteks e-kirjaga. Kui teadet ei ole võimalik kokkulepitud viisil edastada, tuleb seda teha muul viisil, mis tagaks selle jõudmise adressaadini. Tasub arvestada, et hiljem võib tekkida vajadus tõendada teavituskohustuse täitmist.

Lisaks kohustuse mittetäitmisest teatamisele, tuleb määratleda eelduslik aeg, mille vältel kohustusi ei ole võimalik nõuetekohaselt täita. Kui aga kohustust ei ole selle iseloomust tulenevalt võimalik enam üldse täita, tuleb ka sellest teatada.

Teatamata jätmist käsitletakse kohustuse rikkumisena, mis jätab teisele osapoolele õiguse nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju võib seisneda esmajoones teisele poolele tekkinud täiendavates kuludes, mida oleks saanud vältida õigeaegse informeerimisega.

Teavitamiskohustuse täitmine aitab maandada õiguslikke riske, aga võimaldab ka läbi rääkida kohustuse täitmise aja ja sisu osas. Usalduslikke suhteid partneritega säilitab operatiivne teavitamine ja konstruktiivsed ettepanekud. Olukorras, kus ka ennustused tulevikusündmuste ja lepingupartneri käitumise osas ei pruugi osutuda õigeks, oleks mõistlik saata nõuetekohane teavitus vääramatu jõu asjaolust ka siis, kui peate parasjagu lepingu täitmise osas läbirääkimisi.

3. Teatud õiguskaitsevahendeid saab kohaldada ka vääramatu jõu korral ning vääramatu jõud ei vabasta reeglina rahaliste kohustuste täitmisest

Kuigi teavituse tegemine vääramatu jõu kui kohustuse täitmist takistava asjaolu esinemisest on igati kohane ja isegi nõutav, ei taga see kaitset kõigi õiguskaitsevahendite kohaldamise vastu. Sõltumata rikkumise vabandatavusest saab kahju kandev osapool keelduda oma kohustuste täitmisest, lepingu lõpetada või see üles öelda, alandada hinda ning majandus- või kutsetegevuses tegutsemisel nõuda viivist.

Lisaks on Riigikohus korduvalt leidnud, et rikkumise vabandatavus üldjuhul rahalise kohustuse puhul ei kehti. Kui kohustuse sisuks on raha tasumine (tellija puhul), ei vabasta vääramatu jõu esinemine sellest kohustusest.

4. Arvesta eriolukorraga tulevaste lepingute sõlmimisel

Kui on plaanis lähiajal sõlmida leping, millest tulenevate kohustuste täitmist võib eriolukord mõjutada, tuleb selle koostamisel kindlasti arvestada kehtivate piirangute ja nende ettenähtavate tagajärgedega. Eriolukorda ei saa selle väljakuulutamise järgselt sõlmitud lepingute puhul pidada vääramatuks jõuks - siis pole ju enam tegemist ettenägematu asjaoluga vaid reaalse olukorraga, milles leping on sõlmitud. Seega tasub kaardistada riskid, mis võivad seada ohtu sõlmitavas lepingus sisalduvate kohustuste täitmise ja need lepingutingimustes maandada.

Kui artikli põhjal tekkis küsimusi, võtke julgelt ühendust meie ekspertidega, kes leiavad neile vastused ja aitavad Teie õigusi keerulises olukorras kaitsta.

#kpmg #kpmglaw #kpmgestonia #kpmgpeople