Mida peaks ettevõtja teadma konkurentsipiirangutest tarne- ja edasimüügilepingutes?

26.02.2018

Konkurentsiseadus keelab ettevõtjate vahelised konkurentsi kahjustavad kokkulepped. Kõige raskemateks rikkumisteks peab seadus kartellikokkuleppeid ehk seda, kui konkurendid lepivad kokku ostu- või müügihindades, piiravad tootmist või teenindamist või jagavad kaubaturgu. Seda, et kartellikokkulepped on keelatud, ettevõtjad enamasti teavad, paraku teatakse aga vähem, et tegelikult võivad konkurentsi kahjustada ja seetõttu olla keelatud ka mitmed erinevad mittekonkurentide vahelised ehk vertikaalsed kokkulepped. 


Vertikaalsed kokkulepped kuuluvad samuti Konkurentsiameti järelevalve alla  

Olgugi, et meedias saavad eelkõige kõlapinda just kartellijuhtumid, on praktikas pälvinud Konkurentsiameti kui konkurentsijärelevalve asutuse tähelepanu ka mitmed mittekonkurentide vahelised kokkulepped. Seejuures tuleb arvestada, et Eestis võib konkurentsi kahjustavate vertikaalsete kokkulepete eest isikuid kriminaalkorras karistada - füüsilist isikut tema sissetulekust sõltuva rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning juriidilist isikut rahalise karistusega, mis võib ulatuda kuni viie protsendini juriidilise isiku käibest. Vähendamaks riski, et ettevõtja satub oma äripartneritega sõlmitud vertikaalsete kokkulepetega Konkurentsiameti huviorbiiti ja järelevalve- või kriminaalmenetluse keskmesse, tasub ettevõtjal olla teadlik, mis on vertikaalsetes kokkulepetes konkurentsiõiguse normide kohaselt lubatud ning mis mitte. 


Vertikaalsed kokkulepped ja konkurentsipiirangud

Vertikaalseteks nimetatakse tootmis- või turustusahela erinevatel tasanditel tegutsevate ettevõtjate vahelisi suhteid – näiteks tasandid „tootja- hulgimüüja- jaemüüja“. Vertikaalsed kokkulepped on seega need, mis on sõlmitud kahe või enama erineval turutasandil tegutseva ettevõtja vahel. Tavaliselt sisaldavad need tingimusi, mille alusel pooled võivad lepingu objektiks olevaid tooteid ja teenuseid (ehk kaupu) osta, müüa või edasi müüa. Sellisteks lepinguteks on näiteks tarnelepingud tarnija ja tootja vahel ning edasimüügilepingud maaletooja ja edasimüüja või hulgimüüja ja jaemüüja vahel. Vastavad lepingud on praktikas tavapärased ja iseenesest keelatud ei ole. Samas võivad vertikaalsed kokkulepped sisaldada konkurentsi kahjustavaid tingimusi (konkurentsipiiranguid), mis võivad osutuda keelatuks. 


Millisel juhul on vertikaalsed kokkulepped keelatud?

Vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvad konkurentsipiirangud võivad osutuda keelatuks eelkõige juhul, kui lepingu sõlminud tarnijal või ostjal või neil mõlemal on teatav turujõud. Turujõu hindamisel on oluline nii tarnija kui ka ostja turuosa. Konkurentsiprobleemid võivad tekkida juhul, kui tarnija turuosa on üle 30% turul, kus ta vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu müüb, samuti siis, kui ostja turuosa on üle 30% turul, kus ta neid ostab. Kui nii tarnija kui ostja turuosa jääb alla selle määra, siis eelduslikult nende vahelised vertikaalsed kokkulepped konkurentsiprobleeme ei tekita. Samas ei ole ettevõtjatel alati täpset teavet oma turuosa suuruse kohta, samuti võidakse eksida kaubaturu ulatuse määramisel. Seetõttu on vaid turuosa põhjal tehtud järeldus, et kokkulepe konkurentsiprobleeme kindlasti ei tekita, õiguslikult riskantne. Kui tarnija või ostja turuosa ületab 30% määra, siis ei ole igasugune vertikaalne kokkulepe veel automaatselt keelatud, kuid sellisel juhul tuleks ettevõtjatel kõigepealt ise hinnata, kas nende lepingul võiks olla konkurentsi piirav mõju. Selleks tuleks analüüsida enda ja konkurentide turuseisundit, turutõkkeid, lepingu täpset sisu ja kaupade olemust, kokkuleppe rakendamise viisi, sarnaste kokkulepete kumulatiivset mõju turu üldisele olukorrale ning konkurentidele ja muud. Tegemist on seega sageli vägagi keeruka analüüsiga, mis eeldab nii konkurentsiõiguslikke kui majandusanalüütilisi teadmisi ja kogemusi.
Lisaks eelnevale on vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvad teatud konkurentsipiirangud igal juhul keelatud, sõltumata sellest, kui suured on poolte turuosad. Tegemist on nn raskekujuliste piirangutega, mis on olemuslikult konkurentsi kahjustavad. Sellised on näiteks kokkulepped, mis sätestavad ostja jaoks kindla või minimaalse edasimüügihinna või kindla või minimaalse hinnataseme, millest ostja peab kinni pidama. Siia kuuluvad näiteks ka maksimaalse allahindluse määra või marginaali kindlaksmääramine ostja jaoks. Samuti on teatud lisatingimuste esinemise korral raskekujuliseks piiranguks kokkulepe, millega jagatakse turg ostjate vahel territooriumi või kliendigruppide lõikes.


Kokkuleppe vorm ei ole oluline

Oluline on teada, et keelatud ei ole üksnes kirjaliku kokkuleppena fikseeritud konkurentsipiirangud, vaid ka näiteks e-kirja teel või isegi suuliselt kehtestatud piirangud. Samuti võidakse ettevõtjatele heita ette konkurentsi piiramist olukorras, kus kokkulepe ei ole otseselt tuvastatav, kuid konkurentsipiirangu kohaldamine järeldub poolte faktilisest teadlikust koostööst ehk kooskõlastatud tegevusest. 


Õiguslikud tagajärjed ja soovitused

Konkurentsi kahjustavad kokkulepped on seaduse järgi tühised sõlmimisest alates. Lisaks võib konkurentsi kahjustav vertikaalne kokkulepe või kooskõlastatud tegevus tuua ettevõtte ja tema juhtivtöötajate (lisaks juhatuse liikmetele ka näiteks müügi- ja ostujuhtide) suhtes kaasa kriminaalmenetluse algatamise. Arvestades eeltoodut soovitame ettevõtjatel oma lepingud ja nendega seotud praktikad kindlasti teraselt üle vaadata ja koostöös pädevate nõustajatega hinnata nende mõju konkurentsile oma tegevusalal. Kõige selle juures saavad teid abistada KPMG kogenud õigus- ja finantsnõustajad.  


Lisainfo:
Triin Antsov
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo KPMG Law OÜ
Tel 6268 784
triin.antsov@kpmglaw.ee